Osalesime Eesti põllumajandusmuuseumi haridusprogrammis

1.oktoobril käisime kooliperega põllumajandusmuuseumis, kus osalesime haridusprogrammis “Milleks muna?” Osalesid I-IX klassi õpilased ning õpetajatest Ireen, Maaja, Kaidi-Ly ja Aili.

Kõigepealt tegime tutvust ponide ning eesti mustapealiste lammastega. Edasi viis tee meid muuseumi sellesse ossa, kus oli väljas kodulindude alane püsiekspositsioon.

Saime teada, millises maailma osas on kõige esmalt mingit linde kodustatud ning kaua aega tagasi see juhtus. Näiteks kanad on esmalt kodustatud Aasias ja seda juba üle 7000 aasta tagasi. Haned on kodustatud Lähis-Idas üle 5000 aasta tagasi.

Saime teada, et kana haudub 21 päeva. Mõned õpilased küll algul arvasid, et inkubaatoris läheb kauem aega. Valgustasime mune läbi, et kontrollida nende värskust. Uurisime lähemalt, kuidas sada aastat tagasi kanu kasvatati, mune korjati ja isegi eksporditi. Seda, et meie või oli Euroopas tunnustatud kaubaartikkel, teadsid paljud. Kuid ka munad olid seda. Meie oma koduvallas, Amblas, oli tegus munaühistu, kes ostis elanikelt mune kokku ning korraldas eksporti Euroopasse.

Saime teada, kuidas ja millistel tingimustel on puurikanu peetud.

Kanapuurid olid kohandatud inimese mõõtmetele ning lapsed said järgi proovida, mis tunne võis olla kanadel seal puuris elades. Nii mõnigi arvas, et koolis võiks ka sellised puurid olla, kus vahetunnis aega parajaks teha.

Lisaks kodulindude elule saime näha ka kihnu maalambaid.

Kõiki võimalikke katseid omal käel läbi ei teinud, seda, kuidas keedemuna pudelisse ajada, õppisime filmi vaadates.
Võrdlesime eesti ja prantsuse vuti muna. Eesti vuti muna oli muidugi suurem. Sõime keedetud vutimune. Soovitati süüa koos koorega, et kõik vitamiinid ja mineraalained kätte saada. Julgemad proovisid järgi. 
Saime teada, mis on columbuse muna ning proovisime seda teha. 
Püüdsime muna püsti seisma panna. Kertu oli ainuke, kellel see õnnestus.

Peale õppeprogrammi läbimist ootas meid lõunasöök ja siis kodutee. Aitäh osalejatele!